Other formats

    TEI XML file   ePub eBook file  

Connect

    mail icontwitter iconBlogspot iconrss icon

The Old-Time Maori

Appendix to the Chapter on Children

page break

Appendix to the Chapter on Children

He Tua pana mo nga tamariki tane. Tua pana for male children; Karakia used by the Tohunga to banish tapu, repeated while standing in the water as one with Parawhenua, the personified form of water.

Tena te pukepuke ka tu,
Ka tu ki uta,
Ka tu ki te wai
Ka tu ki ahungai mai i Hawaiki
Ka tu i te aponga mai i Hawaiki
I te whakatohuatanga mai i Hawaiki
Tena pukepuke ka tu,
Puke ka ranga,
Kai tu i te ata,
I te ata o tenei turakanga
I te ata o tenei whakarukunga
I te ata o Tu,
I te ata o Tama
I te ata o Tutawake
Aai!

Tena tokotoku ka tu,
Ka tu ki uta,
Ka tu ki tai,
Ka tu ki te hononu
Ka tu ki te parenga,
Ka tu ki te miri wai
Ooi.

Te Mokoputangaroametia,
Takiritia ra te tapu o Ruanuku,
He tapu ka kawea ki te wai,
Ka turakina, ka whakawaituhitia
Ooi.

page 342

Takiritia, takiritiara te tapu o te tama nei,
He tapu kawea ki te wai,
Ka huhua, ke whakanoatia
Ooi,

Ka whakahekea
Ka whakamamatia
Ooi,

Takiritia i reira
Toro i reira toro he
Tona kinaki tona kinakai
Kia tu ko tane i te ata o Tu
I te ata o Tama,
Te marama i te ata taweke,

Te marama pokai tu,
Whanau au te marama,
Ko Tawake ko Tama,
Whanau au e te marama pokai tu,
Katahi, ka rua, ka torou, ka wha,
Pokai tu au e te marama,
Pokai e, pokai e,
Ka rima, ka ono, ka waru,
To au e te marama,
Pokai e, pokai e,
Kei te torutoru, kai te pekepeke,
Te karere na tama i tiki,
Ki runga te Rangihoaia,
E te rupe, rupe iho, rupe ake,
Kei tae heke iho, heke ake,
E rua e nau mai ki roto te whare
Ki tokotoko e Rupe
Naumai ki te moenga,
Ki te patu ki to taoroa
Ki to Honikura,
Rupe,
Naumai e Rupe ki Maunganui,
Ki Maungaroa,
page 343 Ki Maungakariretoro,
Tenei to ara e Rupe,
Ko Mimira i te rangi e Rupe,
Raranga, raranga ra taku taka pau,
Ka pukea,
Heoi moenga mo maua ko aku rei tokorua,
Kotahi ka pukea, e te wai ka pukeato,
Ka pukea to he,
Ko Toto, ko Tama ko Manumea,
Ka pukea, ka pukea au e te wai,
Kapea, ko Tawake, ko Toi, ko Rauru,
Ka pukea, ka pukea,
Puke toro, puke toro he.

He Tua mo nga tamariki wahine. For female children. Karakia used by the Tohunga to banish tapu, repeated while standing in the water as one with Para-whenua, the personified form of water.

Tena te pukepuke ka tu,
Ka tu ki uta,
Ka tu ki te tai
Ka tu ki te hohonu
Ka tu ki te parenga,
Ka tu ki ahunga mai i Hawaiki,
Ka tu ki te aponga mai i Hawaiki,
Ka tu ki te whakatohuatanga mai i Hawaiki
Tena tokotoko ka tu
Ka tu i tenei ata
I te ata o tenei turakanga
I te ata o tenei waituhi
I te ata o tenei whakarukutanga
I te ata o Hine angiangi,
I te ata o Hine-Korikori
I te ata o wahine
Tena te whakaruku ka kawe,
Tena tokotoko ka tu,
Ko te tokotoko o Hine,
O Hine rauwharangi,
page 344 O Hine-i-te-iwaiwa,
Tena tokotoko ka tu
Ka tu ki uta
Ka tu ki tai
Ka tu ki te ahunga
Ka tu ki te aponga mai i Hawaiki
Whakahopu
Takahia ki tai,
Rukuruku,
Eaea,
Rukuruku,
Eaea,
Ooi.

Then a karakia is repeated to Io Matua, saying that the Tohunga is a properly trained and tapu person, who has a great knowledge in performing tapu rites, and that he is qualified to carry out this very tapu rite. The Tohunga then hands over the infant with karakia to the Atua and all the beings in the heavens.

The Tohunga next puts the karamu branch in the water for a moment, and turns round to take the infant from the mother, and with the child's head resting in the bend of his ringa matau (right arm), both turn to face the rising sun. He now repeats the karakia which follows, saying that the child is now under the care of the gods and all the beings in the heavens.

Ko te Tua mo te Tane, for a male child.

Tohi ki te wai no Tu; Whano koe. Tangaengae. Etc.

Also the one for a female child, Ko te Tua mo te Wahine. These two have been included in the chapter on children.

See Sir George Grey, Ko nga Moteata, me nga Hakirara O nga Maori, Wellington 1853, pp. 353, 361.