A Grammar and Dictionary of the Samoan Language, with English and Samoan vocabulary
D
Previous Section | Table of Contents | Up | Next Section
D
-
Daily, soan. [deli] aso fai so‘o, o lea aso ma lea aso.
-
Dairy, n. [de-ri] o le fale e fa‘atau ai suasusu ma pata, &c.
-
Dalliance, [dal-li-ans] ula, ta‘aloga.
-
Damage, n. and v. [dam-ej] fa‘asaunoa.
-
Damp, soan. malulu.
-
Damsel, n. teine.
-
Dance, v. [dans] sa‘a, siva.
-
Dandle, v. [dan-dl] fa‘aoleole.
-
Danger, n. [den-ja] no danger, e le afaina (only negatively).
-
Dangerous, soan. faigata.
-
Dare, v. [deâ] fa‘amalosi; to defy, lu‘i.
-
Dark, soan. [dak] pogisa, pouliuli.
-
Darling, n. [da'-lig] pele.
-
Dart, v. [dat] velo.
-
Dash, v. [dash] lafotu, palasi.
-
Daub, v. [doab] elesi, nini.
-
Daughter, n. [doa-ta] a man's, afafine; of a chief, alofafine; a woman's, tamateine.
-
Daunt, v. [doant] fa‘amata‘u.
-
Dawn, n. [doan] le tafa ‘o ata.
-
Day, n. [dei] ao; natural day, aso.
-
Dazzle, v. s[gap — reason: unclear]sega; pass. sogaia.
-
Deacon, n. [di-kon] tiakono.
-
Dead, soan. [ded] oti; to a chief, maliu; animal, mate, pe.
-
Deaf, soan. [def] tutuli.
-
Deal, v. [dil] out, tufatufa.
-
Dear, soan. [dea] pele; in price, tautele.
-
Dearth, n. [dirth] oge.
-
Death, n. [deth] oti; chief's, maliu.
-
Debate, n. [di-bet] finauga.
-
Debauch, v. [di-boach] faaleaga.
-
Debilitate, v. [di-bil-i-tet] fa‘avaivaia.
-
Debility, n. [di-bil-iti] vaivai.
-
Debt, n. [det] ‘aitalafu.
-
Debtor, n. [det-oa] ‘o le aitalafu.
-
Decamp, v. [di-kamp] o ‘ese.
-
Decapitate, v. [di-kapi-tet] vavae le ulu; or uto (used only in cursing).
– 360 –
-
Decay, v. [di-kei] pala.
-
Decease, n. [di-sis'] oti; chief's, maliu.
-
Deceit, n. [de-sit'] pepelo.
-
Deceive, v. [de-siv'] pepelo, fa‘a‘ole‘ole.
-
December, n. [de-sem-bâ] tesema.
-
Decent, soan. [di'-sent] teu lelei, onomea.
-
Decide, v. [d-said] pule, uma le filifili.
-
Deck [dek] n. foga-va‘a. v. teuteu.
-
Declare, v. [di-klea] tala‘i, fa‘ailoa.
-
Decline, v. [di-klain] ‘alo, le mafai.
-
Decorate, v. [dek-o-ret] teuteu; the person, tifitifi.
-
Decorous, soan. [dek-o-rus] onomea.
-
Decoy, v. [di-koi] mailei, fa‘alata.
-
Decrease, v. [de-kris] e tauau ina itiiti.
-
Decree, n. [de-kri] tulafono; v. pule.
-
Decrepit, soan. [de-krep-it] sugalugalu.
-
Dedicate, v. [ded-i-ket] fa‘asa.
-
Deduct, n. [di-dukt] to ‘ese.
-
Deep, soan. [dip] loloto, maulalo.
-
Deface, v. [de-fes'] fa‘aleaga.
-
Defame, v. [de-fem]; ta‘uleaga; tuua‘i.
-
Defeat [de-fit] v. tulia, lafoia.
-
Defect, n. [de-fekt] ‘o le mea e pona ai.
-
Defend, v. leoleo; n. defence.
-
Defer, v. tolo, fa‘atuai.
-
Deference, n. [defâ-rens] ava.
-
Defiance, n. [de-fai-ans] lu‘i.
-
Deficient, soan. [di-fi-shient] le ‘atoa, le lava.
-
Defile, v. [de-fail'] fa‘aleaga.
-
Define, v. [di-fain] tusi tino.
-
Deform, v. [di-foam] fa‘amataga.
-
Deformed, soan. [di-foam'd] matapua‘a, ‘auvale.
-
Defraud, v. [di-froad] pepelo.
-
Defray, v. [di-fre] totogi.
-
Defy, v. [de-fai] lu‘i.
-
Degrade, v. [de-gred] fa‘apau, fao le igoa.
-
Delay, v. [di-le] fa‘atuai; faatamala (in a bad sense.)
-
Deliberate, v. [de-li-bâ-ret] manatunatu, filifili.
-
Deliberately, soav. [de-li-bâ-ret-li] faifaimalie, fa‘agesegese.
-
Delicious, soan. [de-li-shius] suamalie.
-
Delight, n. [di-lait] fiafia, ‘oli‘oli.
-
Delirium, n. valea, fasa.
-
Deliver, v. [de-livâ] tu‘u atu e alu; from, lavea‘i.
-
Delude, v. [de-liud] fa‘asese, pepelo.
-
Deluge, n. [del-uj] lolo.
-
Delusion, n. [de-liu-shon] pepelo.
-
Demand, v. fai atu; poloa‘i; inoino.
-
Demolish, v. [de-mol-ish] fa‘auma, lepeti.
-
Demon, n. [di-mon] aitu, temoni.
-
Demonstrate, v. [de-mon-stret] fa‘aali tino.
-
Denial, n. [di-nail] fa‘afitiga.
-
Denounce, v. [di-nauns] ta‘u, momoli.
-
Depart, v. [di-pat] alu ‘ese.
-
Depend, v. fa‘alagolago.
-
Depopulate, v. [di-pop-u-let] fa‘atu‘ufua.
-
Depose, v. [de-pos] fa‘apa‘u, fao le igoa.
-
Deprave, v. [di-prev] fa‘aleaga.
-
Deprive, v. [di-praiv] ave ‘ese.
-
Depth, n. loloto.
-
Deputy, n. [dep-u-ti] sui.
-
Deride, v. [de-raid] tauemu.
-
Descend, v. [di-sent] ifoifo.
-
Descendant, n. [di-sen-dant] fanau, aiga, gafa.
-
Descent, n. [di-sent] ifoa‘i; gafa.
-
Describe, v. [de-skraib] fa‘amatala.
-
Desecrate, v. [des-i-kret] soli.
-
Desert, n. [desert] vao.
-
Desert [de-sert'] v. tu‘ulafoa‘i.
-
Design, v. [di-sain] manatu.
-
Desire, v. and n. [di-saiâ] mana‘o, mo‘omo‘o, naunau, loto.
-
Desist, v. tu‘u, prohibition, soia!
-
Desolate, soan. [des-so-let] tu‘ufue.
-
Despair, n. [di-spea] loto vaivai.
-
Despatch, v. [di-spach] fa‘avaevave.
-
Despicable, soan. [de-spik-abl] fa‘atauva‘a.
– 361 –
-
Despise, v. [des-pais'] ‘ino‘ino.
-
Despond, v. vaivai le loto.
-
Despot, n. tupu saua.
-
Destination, n. [des-tin-eshon] taunu‘uga.
-
Destitute, soan. [des-ti-tiut] mativa, tu‘ulafoa‘iina.
-
Destroy, v. [de-stroi] fa‘auma.
-
Detach, v. tu‘u ‘ese.
-
Detail, v. [di-tel'] talatala.
-
Detain, v. [di-ten] taofi.
-
Detect, v. [di-tekt] maua.
-
Determine, v. [de-tâ-min] ‘uma ona filifili.
-
Detest, v. ino‘ino.
-
Devastate, v. [dev-as-tet] tu‘i, fa‘auma.
-
Develop, v. faaali; faamatala.
-
Deviate, v. [di-vi-et] sese, alu ‘ese.
-
Device, n. [de-vais'] togafiti; v. devise (devaiz).
-
Devil, n. [dev-il] tiapolo.
-
Devoid, soan. [de-void] aunoa.
-
Devote, v. [di-vot] fa‘a,a, fa‘ato.
-
Devour, v. [de-vauâ] lotulotu ‘ai.
-
Dew, n. [diu] sau.
-
Diadem, n. [dai-a-dem] pale.
-
Dialect, n. [dai-a-lekt] gagana.
-
Dialogue, n. [dai-a-log] tautalatalaga.
-
Diaphragm, n. [dai-a-fram] ga‘o punipu.
-
Diarrhœa, n. [dai-a-rea] manava tata.
-
Dibble, v. [dib-bl] oso, suo.
-
Dictate, v. [dik-tet] pule.
-
Did, na faia; t. t. o le v. “do.”
-
Die, [dai] v. a. fa‘alanu.
-
Die, [dai] v. n. animals, &c., mate, pe; man, oti; chiefs, maliu.
-
Differ, v. [dif-fâ] ‘ese‘ese; n. difference.
-
Difficult, soan. [dif-fi-kult] faigata.
-
Diffident, soan. ma. mata-muli.
-
Diffuse, v. [dif-fius] fa‘asalalau.
-
Dig, v. ‘eli.
-
Digest, v. [dai-jest] liu mea‘ai i le manava.
-
Dilapidate, v. [di-lap-i-det] malopelepo.
-
Dilatory, soan. [dil-a-tori] telegese.
-
Diligent, soan. [dil-i-jent] filiga.
-
Dilute, v. [dai-liut] sui suavai.
-
Dim, soan. fa‘alepupula.
-
Diminish, v. faaitiiti.
-
Din, n. pao vale.
-
Dine, v. [dain] fai le taumafataga.
-
Dinner, n. o le taumafataga a le aiga.
-
Dip, v. fufui.
-
Dip up, v. as water, asu.
-
Dire, soan. [daia] mata‘utia.
-
Direct, v. [dai-rekt] fa‘asa‘o, fa‘asino, fa‘atonu.
-
Direction, n. soav, tonu [dai-rekshon] ‘o le fa‘atonuga.
-
Directly, soav. [dai-rek-li] loa.
-
Dirt, n. ‘ele‘ele.
-
Dirty, soan. [dir-ti] ‘ele‘elea.
-
Disagree, v. [dis-e-gri] taofi ‘ese‘ese, masesei.
-
Desappear, v. [dis-ap-pea] mou, le iloa.
-
Disapprove, v. [dis-ap-pruv] le loto.
-
Disarm, v. [dis-am] fao le auupega.
-
Disaster, n. [dis-as-tâ] mala.
-
Disband, v. tu‘u ‘au.
-
Discern. v. [dis-sân] fa‘ailogaina.
-
Discharge, v. and n. [dis-chaj]; n. from a wound, &c., suavai, alou; v. gun, &c., pa.
-
Disciple, n. [dis-sai-pl] so‘o.
-
Disclose, v. [dis-klos] fa‘aali.
-
Discompose, v. [dis-kom-pos] fa‘anuminumi; mind, fa‘atiga loto.
-
Discord, n. [dis-koad] misa, maseiga.
-
Discourage, v. [dis'-kâ-rej] fa‘avaivai le loto.
-
Discourse, n. [dis-koas'] tautalaga, lauga.
-
Discourteous, soan. [dis-kur-tius] fa‘alemigao.
-
Discover, v. [dis-kuv-â] fa‘ailoa; to find, mana.
-
Discreet, soan. [dis-krit] fa‘autauta, mafaufau.
-
Discriminate, v. [dis-krim'-inet] fa‘ailogaina.
-
Discussion, n. [dis-kus-shon], filifiliga.
– 362 –
-
Disdain, v. [dis-den] ‘ino‘ino, fa‘asiasia.
-
Disease, n. [dis-is] ma‘i; to chiefs, gasegase, &c.
-
Disembowel, v. fa‘atiau.
-
Disfigure, v. [dis-fig'-ur] fa‘asaunoa.
-
Disgrace, v. [dis-gres] fa‘ama; n. o le mea e ma ai.
-
Disgraceful, soan. [dis-gres-ful] mataga.
-
Disguise, v. and n. [disgais] faasese ona ua liliuina.
-
Disgust, v. ‘ino‘ino.
-
Dish, n. tanoa.
-
Dishearten, v. [dis-ha-ten] fa‘amata‘u, fa‘avaivai le loto.
-
Dishevelled, soan. [dis-shev-eld] seusena.
-
Dishonest, soan. gaoi; pepelo.
-
Disinter, v. [di-in-ter'] laga.
-
Disjoin, v. tu‘u ‘ese‘ese.
-
Dislike, v. [dis-laik] ‘ino‘ino.
-
Dislocated, soan. [dis-lo-keted] se‘e (le ivi).
-
Dismay, n. [dis-me] mata‘u.
-
Dismiss, v. tu‘n atu e alu.
-
Dismount, v. [dis-maunt] v. a. lafo; v. n. alu ifo.
-
Disobedient, soan. [dis-obi-dient] vaogata, fa‘alogo-gata.
-
Disobey, v. le usiusita‘i; soli faatonuga, upu.
-
Disorder, n. [dis-or-dâ] vevesi.
-
Disown, v. [dis-on] fa‘atiti.
-
Dispel, v. fa‘ate‘a.
-
Disperse, v. [dis-purs] fa‘ata‘ape.
-
Dispirit, v. fa‘avaivai le loto.
-
Displace, v. [dis-pleis'] tu‘u ‘ese.
-
Display, v. [dis-plei] fa‘aali, fa‘alialia.
-
Displease, v. [dis-plis] fa‘aitaita, fa‘atiga le loto.
-
Displeasure, n. [dis-ple-sher] ita.
-
Disposal, n. [dis-po's-'al] tu‘u faitalia.
-
Dispose, v. [di-pos] sell, fa‘atau.
-
Disposition, n. [dis-po-sis-shon] masani, amio, loto.
-
Dispossess, v. fao: tuli.
-
Dispute, v. [di-piut] finau.
-
Disregard, v. [dis-re-gad] le manatunatu.
-
Disreputable, soan. [dis-rep-piutabl] ta‘uleagaina.
-
Disrespect, v. and n. [dis-re-spekt] le ava, le taualoa.
-
Dissatisfy, v. [dis-sat-is-fai] ‘ua le fiafia.
-
Dissemble, v. [dis-sem-bl] pepelo.
-
Dissension, n. [dis-sen-shon] loto ‘ese‘ese.
-
Dissever, [dis-sev-va] vavae-‘ese.
-
Dissimilar, soan. [dis-sim-ila] ‘ese ‘ese.
-
Dissipate, v. [dis-si-pet] ta‘ape‘ape.
-
Dissolve, v. [dis-sólv] liu suavai.
-
Dissolute, soan. [dis-so-liut] ulavale.
-
Distant, soan. mamao; n. distance.
-
Distemper, n. [dis-tem-pâ] ma‘i.
-
Distend, v. fefete.
-
Distinguish, v. fa‘ailogaina, filita‘a.
-
Distress, n. and v. atuatuvale.
-
Distribute, v. [dis-trib-biut] tufatufa.
-
District, n. [distrik] itu.
-
Distrust, v. masalo.
-
Disturb, v. fa‘aatuatuvale, fa‘alavelave.
-
Disturbance, n. [dis - tur - bans] misa.
-
Ditch, n. [ditsh] utu.
-
Dive, v. [daiv] tofu.
-
Diverse, soan. [dai'-vers] ‘ese‘ese.
-
Divest, v. tu‘u ‘ese.
-
Divide, v. [di-vaid] vavae, pena; tu‘u ‘ese‘ese; tufatufa.
-
Divine, soan. [divain] fa‘ale Atua.
-
Division, n. [di-vi-shon] vaega; food, tu‘uga; of one person, fa‘aalumaga.
-
Divorce, n. and v. [di-voas] alei.
-
Divulge, v. [di-vulj] fa‘aali.
-
Dizzy, soan. [diz-zi] niniva.
-
Do, v. [du] fai.
-
Docile, soan. [do-sil] a‘oa‘o gofle.
-
Doctor, n. [dok-tór] fomai; v. fofo.
-
Doctrine, n. [dok-trin] mataupu.
-
Document, n. [dok-kiu-ment] tusi.
-
Dodge, v. [dodj] ‘alo.
-
Dog, n. maile, uli.
-
Dollar, n. [dol-la] tala.
– 363 –
-
Dolphin, n. [dol-fin] masimasi.
-
Dolt, n. vale.
-
Domestic, n. [do-mes-tik] tavini; soan. fa‘aleaiga.
-
Domesticated, soan. [do-mes-tiketed] lata.
-
Dominion, n. malo.
-
Donation, n. [do'-ne-shon] mea alofa.
-
Donkey, n. asini.
-
Doom, n. [dum] fa‘asala.
-
Door, n. [doa] pupuni. puipui.
-
Doorway, n. [doa-ue] faitoto‘a.
-
Dot, n. togi.
-
Dotage, n. [do-tej] fa‘avalematua.
-
Double, soan. [dub-bl] sautualua, ta‘ilua.
-
Double-minded, soan. [dub-bl-maind-ed] fa‘alotulotulua.
-
Double up, v. [dub-bl up] gagau.
-
Doubt, v. [daut] masalosalo-vale.
-
Dove, n. [duv] manu-tagi, manuma, tu.
-
Down, soav. [daun] i lalo.
-
Downward, soav. [daun-wad] ifo.
-
Doze, v. [doz] moe.
-
Drag, v. [drag] toso. Upu: draw.
-
Dragon-fly, n. [drag-on-flai] semu.
-
Drake, n. [drek] toloa po‘a.
-
Draught, n. [drâft] fluid drank, inumaga.
-
Drawing, n. fa‘atagata ‘ua tusia.
-
Draw-back, v. [dro-bak] tu‘u muli.
-
Drawers, n. [dro-âs] pusa tosa.
-
Draw-near, v. soso, fa‘alatalata.
-
Dread, n. [dred] mata‘u.
-
Dream, n. [drim] moe-miti; of a chief, fa‘alepo.
-
Dregs, n. ‘alu.
-
Drench, v. [drensh] inu-i-tino.
-
Dress, v. fa‘aofu.
-
Drift, v. as a boat, palalau.
-
Drill, v. fa‘avili.
-
Drink, v. inu.
-
Drip, v. sisina.
-
Drive, v. [draiv] tuli.
-
Drivel, v. [dri-vl] tafe le faua.
-
Drizzle, v. [driz-zl] afuafu, ma‘ama‘a.
-
Drollery, n. fai-anaga.
-
Droop, v. [drup] of trees, lautagitagi.
-
Drop, n. mata-ua.
-
Drop, v. sisina, fa‘atulutulu; down, pa‘u.
-
Dropsy, n. [drop-si] fula.
-
Drown, v. [draun] malemo.
-
Drowsy, soan. [drau-si] tulemoe.
-
Drum, n. logo.
-
Drunk, soan. ona.
-
Dry, soan. [drai] popo, mago; of herbs, magumagu.
-
Dry [drai], v. in the sun, fa‘ala.
-
Duck, n. [duk] toloa, pato.
-
Due, v. [diu] e ao.
-
Dull, soan. a‘oa‘o gata; of tools, matatupa, tulali.
-
Dumb, soan. [dum] gugu.
-
Dunce, n. [duns'] tagata valea.
-
Dung, n. tae, otaota.
-
Dungy, soan. savasava.
-
Duplicity, n. [du-pli'-siti] pepelo.
-
Durable, soan. [diu-re-bl] anagata.
-
During, soo upu, ‘a ‘o.
-
Dusk, n. segisegi.
-
Dust, n. efu.
-
Duty, n. [diu-ti] o le mea e so ina fai; o le lafoga tupe; tiute.
-
Dwell, v. [duel] nofo, mau.
-
Dwelling, n. [duel-lig] fale.
-
Dwindle, v. [duin-dl] tauau ina itiiti.
-
Dysentery, n. [dis-en-teri] sanatoto.
-
Dyspepsia, n. to‘oala.
-
Dyspnœa, n. [disp-nea] sela.



.jpg)